elu esimene Emadepäev

Minu elu esimene Emadepäev algas ideaalselt, 00:10 paiku kinkisid kaks väga tähtsat ja muhedat sõpra esimesed lilled, milleks olid Ranuculus acris e. tulikas -aitäh selle meeldiva tunde eest. Üks kõige ilusaim tunne on olla EMA.

tegin tööd ja käed ei kukkunudki otsast ära

tuleb tunnistada, et polnud ammu midagi sellist teinud. Viimati panin käed mulda kui oli aed mille eest hoolitseda - umbes 3 aastat tagasi. Nüüd siis on võimalus jälle oma tulbisibulaid kogu aia ulatuses laiali istutada.
Nii siis sai teha kevadisi töid Rakveres: õunapuu lõikamine (kahjuks küll ainult 1 puu, kuna teine on vist välja läinud), kasvuhoone kaevamine (vast jõuab sinna midagi maha ka panna), vaarikavõsa rohimine (kõrvenõgeseid ei taha ma see aasta seal näha enam ja muidugi ohakaid ka mitte), lillede istutamine (mõned lilled, mis oli kingitud, leidsid peenras omale kena koha) ja jõulukuusk (kadakas) on ka nüüd kindlas kohas.
Jäänud on muruniitise hooaja pidulik avamine. Õnneks on sadanud mitu õhtut nii, et tuleb veel oodata. 

kool - lõpusirgel selleks koliaastaks

pooleli olevad asjad tuleb lõpetada ja tuleb tunnistada, et see ei olegi nii lihtne. Mida rohkem ära teed seda enam tekib tunne, et töö on lõputu.

paela punumine, Freia-Mia kõhuvalu leebus ainult sedasi olles.

Kangakudumises valmis õõnesanum ja villane sall.

 kasuta ära kõik mis antud on, midagi ei tohi üle jääda.
Ene ja pärast. Kompa tunni 3 põhivärvi ja nende erinevad segamise tulemused.
Fantaasia sai tööle pandud värviringi juures kui oli vaja välja mõelda ilusatele värvidele ilusad nimed nagu näiteks "Hapuõunarohelike ".
Nu ja muidugi tuntud triibutõmbamine.

Savist kann nüüd siis lõpuks valmis.

Tekstiilitrükk Freia -Mia sai igavatele valgetele riietele mustri peale. Muster on trükitud korgist välja lõigatud trükipakuga.

Muistne käsitöö - vasest käevõrude meisterdamine

nu ja on veel palju pooleliolevaid projekte. Katsin valmis saada viimaseks koolinädalaks.

NB! elame Freia-Miaga ühikas ja haapsalu on kevadel imeline.

2 kuud puhast õnne.

Nii see on.
Freia-Mia on juba 2 kuud ja pisut peale olnud minu elu üks kõige tähtsam tegelane. Tänaseks päevaks hoiab pisikene juba väga edukalt ise oma pead. Kõige ilusamad hetked on muidugi need kui ta naeratab. Ja neid hetki ei ole vähe, meie päevad kuluvad naeratades. Siiralt õnnelik selle üle kui õnnelik võib olla üks väike beebi. Tihti on naeruga koos kilked ja väike eputamine ka. Kui Freiat naerma ajada, siis peidab oma näo alati minu põue ära. Suure osa ajast kui Freia on ärkvel, veedame jutustades... Hämmastav kui palju võib üks väike inimene juttu ajada ja nii asjalikult seletab, et mitte ei saa talle vastamata jätta. Titade keel on mul juba päris selga. Häälik GAGA on väga selge ja kui talle samaga vastata, siis teeb talle see väga nalja.
   Kaal on juba 7 kg ligi. Söögiisu on meeletu. Kõdi kardab meeletul, ei tea kus ta selle küll on pärinud????
  Püksi pissimine teeb talle väga nalja, naerab laginal (muutub aina rohkem teadlikuks oma tegevusest).
 Vannis veega pritsimine ja pladistamine on vahva Freia arvates. Vannipardid on juba olemas, veel pisut ja lähevad käiku.
 Selili enam olla ei taha, istudes on palju lõbusam ja kui juba istuda, siis üritab omale jalgu alla saada. Surub ennast sirgu jalgadele.
   Põnev tegevus on mänguasjade jälgimine. Mida erksam seda vahvam. Hoolega jälgib ennast muidugi peeglist ka. Eks see ole tüdrukute värk.
Riietest lähevad selga juba 6 kuuse lapse suurused ja piduseelik sai üldse 2 aastase lapse oma ostetud :)

Väga vahva on kasvada ja nautida ühiseid hetki oma väikses armsa tütrekesega. Ma poleks kunagi arvanud, et emaks olemise tunne on nii ilus ja siiras. Ma olen väga tänulik, et ma saan nautida neid hetki.