kurbus kallal

täna hommikul pidin loobuma läpaka kotist ja panin läpaka seljakotti...kahjuks oli ka 1l mahla seal. Pärast oli see mahl minu arvutis. Esmapilgul ei tundunudki asi nii hull aga tõde selgus hiljem. Panin masina käima ja oli teine nagu akvaarium, lainetas ekraanis midagi. Kiirelt proovisin kopeerida oma dokumente ümber kui ekraan hakkas võbelema. Igaks juhuks lülitasin arvuti välja ja koge remonti sai saadetud teine. Nüüd ootan positiivset vastust - minu kasuks positiivset.

tehtud ja kevad kuulutatud

pikalt endaga nõu pidades ja allaandes kiusatusele, viisin "tibi" väiksele sõidule. JA jah...ajasin mootorratta toast välja ja tegin ühe väikse ringi. Samas olles ise väga ettevaatlik. Ilm oli +3 kraadi ja piisas pooletunniseks sõiduks. Kuigi kui aus olla, oli ikka natuke jahe. Näpud pisut külmad ja seljale ka jaheda võitu. Olgem ausad aga emotsioonid olid nii ülevad, et ei häirinud. See väike sõit tõi hinge rahu ja võib ratta tuppa tagasi lükata ja 2 nädalat lasta ilmal soojeneda.

gurmee - juustukook

juustukook tuli päris ahvatlev. Täpseid koostist ei oska veel öelda. Retsept on ema väljamõeldis. Eks ma selle ka teada saan. Koostisosad olid pisut teised kui tavalises juustukoogis ja väljanägemine ka päris ok. Põhjaks kasutati piimashokolaadi ja kaerahelbeid. Vahepalaks mangot, laimi, vahukoort, kodujuustu ja vist oli midagi veel aga ei mäleta. Kõige peale värsked maasikad ja tarretis. Maitset veel ei tea, kuna minust jäi see koogike külmkappi tahenema. Lihtne kook sellepoolest, et ei pidanud küpsetama. Aga mängimist oli üksjagu.

märka kevadet

Tänane (23. märts) ilus ilm avas mu silmad. Tegin tiiru aias ja märkasin kevadet. Krookused olid oma lehed mullast välja ajanud ja nautisid päikesepaistet. Piilusin edasi oma kaardistatud aias ja silma hakkasid veel tulpide ja nartsisside tippusid. Peenrad mis maja ette jäävad, pole veel lume alt välja sulanud. Läheb pisut aega, kuna sinna päike ei paista otse peale. Nüüd siis on tegevust küllaga, saab jälgida muutusi aias ja ehk saab varsti ka käe mulda pista. Seemnete külvamiseha läheb veel pisut aega.

katse 2 - failed

Teema selline, et sain oma kauaotsitus vahvlimasina "volta" ja olin valmis oma kallitele sõpradele pakkuma vahvlitorti. Neljapäeva õhtul alustasin ettevalmistustega, ehk küpsetan vahvlid juba valmis ja reedel teen koogiks valmis. Tainast tegin 3 liitrise kausi täis ja olin valmis täis töötahet. Kujutasin ette kuidas mõnulen vahvlimasina taga ja küpsetan maitsvaid vahvleid. Masina katsetasin ka ära, et too ikka soojaks läheks ja ei haiseks nagu "tõhk". Kõik just kui klappis...esialgu. "Volta" on selline masin millel on vaja juhet, millel on üks "isane" stepsli ots ja teisel pool hargnemisega 2 "emast" otsa. Originaal juhe oli kaduma läinud ja sai asendatud siis 2 juhtmega, üks üles ja teine alla plaadile. Masin soe ja valmis küpsetamiseks. Esimene kulbitäis paigas ja tossu tuba jälle täis. Vahvel kärsanud ja sellest nautimisest mitte haisugi. Kokkuvõtteks ole tuba jälle paksu suitsu täis, millega kaasnes ka meeletult rõve kärsahais ja 3 liitrit tainast. Taigna kinkisin emale ja vastutasuks saan valmis vahvlid.
Lahendus olukorrale on järgmine, tuleb leida uus juhe ja uuesti proovida. Masinale on ette nähtud 220v voolu ja see jagataks 2 plaadi vahel ära. Mina ei olnud koonerdaja ja andsin mõlemale plaadile 220v ja see tundus olema toooo much...
Ja minu kallid külalised said seekord vahvlikoogi lõhna ainult tunda, järgmine kord saavad ka kooki - luban seda - ei ole veel loobunud katsetustest. Kaks korda ilma kolmandata ei jää ja kui kolmas ka ei õnnestu siis vusserdan seni edasi kui lõpuks õnnestub.

uus kell olemas 5 minutiga

umbes 1 kuu tagasi hakkas minu truult teeninud spordikell (Polar F6) streikima. Andis südamelööke seinast seina. Kord oli 85 ja kord 217 lööki minutis. ja seda minuti jooksul umbes 7 korda. Eks sa saa siis aru, et oled elus või suurest pingutusest surnud. Jooksu alustades esimese minuti jooksul südamelöögid jälle kuskil kurat teab kus või kelle omad.
Katsetasin teist vööd, aga ei midagi uut. Trenne ei saanud ka arvutisse tõmmata, kuna hääl oli ka kadunud. Leidsin lõpuks aega ja käisin AS Mefos, et saada selgust oma kelle tundeelust.
Diagnoos järgmine: pulsianduri (vöö) ühendused olid katki ja ei saanud enam korralikult kellaga suhelda ehk siis suhtlemisprobleemid. Kella heli kadumise põhjuseks oli mooduli rike. Mainisin ka veel seda, et vahest armastab kell kokku joosta ja kui restardi teen siis jälle ok. Tänu sellele kirjeldusele sai teha otsus. Panevad kellale piuksu tagasi, laen andmed alla ja viin tagasi.
Ravi: vahetati moodul ära ja ma sain täiesti uue kella vanas korpuses. Lisaks pidin veel uue vöö soetama.
Infoks sain teada seda, et kell jookseb kokku ei olnud normaalne. Väga tihti seda ei juhtunud, siis ei tundunud minu jaoks probleem. Kokkujooksmine on tingitud sellest, et 2 kriteeriumit on täidetud: kõrge pulss ja teatud minutid selle pulsiga oldud. JA SEE ON TOOTJA VIGA.

400

möödunud nv sai siis uus verstapost maha märgitud. Ja seda loomulikult pidi tegema kuidagi meeldejäävalt.
hüpe:400
kõrgus:2500m
vari:balance 280
lisavarustus: u. 25kg puupakk
Detailid: Enne tõusus sai valmis vaadatud spetsiaalsed rakmed, millega saab võta kuni 90 kg varustust endaga kaasa kandilise varjuga lendamiseks. Pakendasime varustuse rakmetesse ja sai tehtud proovimine, et kõik ikka sujuks. Varustus küljes ja lennukisse. Selleks kuus umbes terve igavik. Ei ole väga lihtne liikuda kui sul on seljas raske vari ja ees veel raskem puupakk :). Liikusin siis tibusammul lennukisse ja olin sunnitud 4 puhkepausi tegema, muidu oleks süda üles öelnud. Üksiti sain teada ka oma sportlike saavutuste nõrga koha...südant peab treenima. Lennukini jõudsin siis juba propp töötas ja raskendas veelgi minu jõudmist vahesihtkohta. Lõpuks siis ikka õnnestus koos kõrvalise abiga ennast ukseni venitatud. Lennukise ronimine ei olnud teps mitte lihtsam... Üks lükkas tagant ja teine tõmbas eest...ja maandusin lennuki põrandale, käpuli puupaku otsa ja ei saanud ma ei edasi ega tagasi. Lõpuks kui püsti olin ja tuigerdasin ette oma kohale, sain hinge tõmmata. Kaaskannatajad muidugi vaatasid ja imestasid, kuna pardal olid esmahüppajad ja "põdrad". Peale seda kui lennuk oli tühjaks visatud muuust rahvast, oli järg minu käes. Varustus kõvasti rihmadega jalgevahele ära pingutatud ja õpilasexit välja.
Exit - väga hea ja mõnus, nagu raamatus...aga....peale seda hakkas tants ja trall. Raskuskese oli ikka nii vales kohas, et kole kohe. Tõmbas sellise spinni sisse ja hirm tekkis. Üritasin ennast kuidagi stabiilseks saada...tnx God...kõrgusel 2000 olin stabiilne ja kukkusin. 1500m avasin varju, peale mida oli 1 tropikeerd, aga see ei olnud midagi hullu. Raskust oli mul seekord päris palju, et mitte juurde tekkida. Nii ma kõlkusin seal maa ja taeva vahel. Teekond maani oli pikka ja pisut jahe. Prillid läksid pisut jäässe aga muidu kõik ok. Tulin maanduma, tegin ära oma kohustuslikud pöörded ja u. 50m enne maad lasin varustuse köiega alla rippu. Maandumiskohaks valisin võimalikult lähedale majale, vähendamaks varustuse tassimise maad. Patsakas käis vastu maad ja tundsin kuidas vari hakkas jälle kandma. Muutusin sulgkaallaseks jälle. Maandumine ideaalne. Mõne hetke pärast tormas minu poole kari rahvast ja sain oma õnnitlused kätte. Muumaalased ainult imestasid, kuidas nii väike tibi suudab sellisest asjast rõõmu tunda.

elagu naistepäev

hommikul kell 7 putru keeta langevarjuritele on ikka tõeline õnn ja unistus naistepäeval. Kuigi Kala päästis päeva ja oli ikka väga meeldiv saada lillekimp ja kooki. Õnneks oli naisi ainult kolm kes suutsid muidugi kolmekümne eest tähelepanu nuruda. Naistepäeva pannukad olid ka, AINULT NAISTELE...loomulikult leidus ka mõni mees kes sai osa.

Viimase peal lahe päev sellegipoolest. Kodus ootas mind veel 1 kimp tulpe ja raamat.

Gomorra - che cazzo film verita?

"parim võõramakeelne film"...itaalia keelne. Julgen vastu vaielda. Kuigi enne kuulsin igasugu kommentaare filmi kohta ja mainiti ka seda, et oleks mõistlik enne samanimeline raamat läbi lugeda. Kahjuks seda ma ei jõudnud, kuna film on juba kinodes. Raamat sai ka koju muretsetud aga kartsin, et selleks ajaks kui raamat on läbi ei ole filmi enam. Tegutsesin siis vastupidiselt, läksime enne kinno.
Tüüpiline Itaalia film, aga, et see elukene seal selline oli (on)...raske uskuda. Filmil ei olnud häda kedagi. Mina terve see 2 h tõmbasin oma mõtetes paralleele Itaalia põhja ja lõuna vahel. Neid õigemini ei olnud. Seega tekkis mul veel suurem tahtmine külastada seda kanti, mis jääb Roomast lõunasse.
Itaalia keel on ikka eri piirkondades nii teistsugune, väga raske oli kuulata Napoli dialekti. Pikapeale harjus ära, kui teadsid mis sõnad tulema peaks, sai aru küll.
Järgmiseks sammuks on raamat läbi lugeda, ehk saab peale seda midagi kindlamat öelda. Praeguseks küllaltki segane...puudus minule meeldiv teema: glamuur, ilus elu ja ohtlik rahulolu. Pigem selline "Sopraanode" stiil.

jälle metsas

täna siis 2 ja pool tundi metsas müttamist. Lumi on kõva kooriku peale tekitanud ja ega see kõndimine nii lihtne ei olnudki. Ikka päris mitu sada kilokalorit jäi metsa maha. Huvi pärast sai vöö peale tõmmatud ja kell näitas 1200kcal. Päris hea. Kopteri eest sai joostud ja longitud ja ka kukutud. Kui lõpp oli lähedal siis juhendasin kopteri endale peale, ise olles kraavipõhjas. Muudkui passisin sinna taevasse ja tagurdasin, vaatamata kuhu astun. Korraga oli jää jalgealt kadunud ja vees ma olin. Kahjuks nii õnnetult, et minu fotoaparaat jäi kõige alla. Käis teine vees ära...kiirelt aku ja kaart välja, obje eest ära ja kuivatasin kergelt. Kodus hoidsin radiaatori juures, et ikka kindlalt kõik kuiv oleks. Katsetasin - ja tundub, et älks õnneks seekord.

euro vs nõuka

just, just otsin vahvlimasinat võlta või esta2. Mõlemad on head. Nende nõukaaegsete masinate eelis on see, et nad küpsetavad krõbedaid, õhukesi ja super häid vahvleid. Igasugused teised masinad jäävad kõvasti alla. Nende masinatega saab küpsetada vana hea vahvliretsepti järgi vahvleid ja eriti nostalgiliseks muutun siis kui saan nad veel tuutusse keerata - njmmi....
Ühel päeval tuli lihtsalt meelde, et maal kodus on olemas masin nimega "esta2" ja nüüd oleks sobiv hetk sellele elu uuesti sisse ajada. Lasin masina ära tuua ja teostasin inspektsiooni. Masin töötas ja esialgu tundus olema kõik ok. Puhastasin ja küürisin teist...ikka tundus olema kõik ok. Tainas sai ka päris hea (nagu vanasti lapsepõlves).Ega muud midagi, kui masin sooja ja esimene testvahvel vahele. Ja siis oli minu "tõehetk", see masin on kasutuskõlbmatu :(
Nimelt oli ta seisnud oma 10 aastat maal keldris ja aeg oli halastamatu minu "esta2" peale. Kuumusega hakkas ta sellist haisu välja ajama, et korraks tekkis tunne oma onnist välja kolida. Kopitanud keldri hais - annab ikka jubedamat haisu otsida. Koheselt lendas nõuka pärand rõdule tuulduma. Nüüdseks on seisnud seal juba nädalakese ja oleks vaja võtta vastu otsus: MIS EDASI SAAB?
Nüüd siis otsin omale "uut" masinat, et saaks edaspidi muretult küpsetada vahvleid ja neid koonusesse keerata või tordiks laduda. Ilgelt suur töö on selle tegemine aga on vaeva väärt.

Nüüd siis ka küsimus, et kas keegi on näinud kuskil müügil sellist masinat (volta või esta2). Uue masina saamine on keerukas, aktsepteeritav on kasutatud heas korras masin.

Suuremates elektroonika poodides on lootusetu seda leida, pakutakse igasugu lääne päritoluga masinaid ja need teevad ainult paksusi vahvleid. Isegi sattusin mingisesse disainiköögitehnika poodi, kus pakuti mulle 6000.- eest üli paksude ameerika vahvlite küpsetusmasinat. Õnneks see ei olnud see mida ma otsisin :)

gurmee: vahvlitort

Küpsetasin krõbedad vahvlid. Selleks on kindlasti vaja vana nõuka aegset vahvlimasinat. On 2 varianti "volta" (hõbedane värv, toide tuleb eraldi ülemise ja alumise plaadi külge ja muster on väikesed ovaalid.) või siis "esta2" (juba uuema aja masin, muster ruuduline ja toide ainult üks.)
Vahvlitainas 4le
4 muna
100g suhkrut
100g võid
5dl piima
250g jahu
sool ja rasv küpsetamiseks
vahustasin munad suhkruga ja lisasin sulatatud rasvaine. piima ja jahu. 50minutit seista.

keedukreem:
4 klaasi piima
2sl suhkrut
3sl jahu
2 muna
2sl võid
vanilje
piim kuumaks, kloppisin munad ja jahu lahti. Segasin massi piima sisse ja segasin kuni mass muutus paksuks ja keemiseni. Segasin sisse sulatatud rasvaine ja vanilje.

Jahutasin kreemi pisut maha ja hakkasin vaheldumisi vahvleid ja kreemi laduma. Pisut seismist ja kook oligi valmis.

sadasin alla...

Kukkumine oli kõrge sel päeval. Koristasin kappe ja oli vaja tolmu pühkida kõige põrgemalt. Jõudes ikka sinna kõige kõrgemale ja saingi vabalangemise. Kukkumise suund oli selg ees ja otse kõrandale...aga suutsin ennast õhus keerata õiget pidi. Maandusin kätele, nu nagu kätekõverduste alumine asend. Nii ma vedelesin seal maas ja kogusin jõudu tõusmiseks. Kogu rahvas jooksis kokku kolina peale ja kommentaarisid: "kass kukub ikka käppadele..."
Korraliku põrutuse sai parem käsi. Ranne mis on juba pikemat aega haige ja sain nüüd veel suurema põrutuse. Vist läheb veel aega, enne kui onn terve.