Nii lihtne on olla õnnelik

Aitäh, aitäh, aitäh....


nii lihtne on olla õnnelik.
Nii lihtne on tunda rõõmu
rõõmu, mis on sinu sees...
rõõmu tunne, mis paneb lendama liblikad su rinnus.
Süda on justkui lõhkemas rõõmust.
Appi, ma ei oska elada selle tundega.
Seda on nii palju, see tunne on nii tugev.
Ma soovin seda jagada kogu maailmaga
Tunnen kuidas olen rõõmuenergia.
Rahu ja ärevus samaaegselt, see on kingitus
Kingitus - mis on  saanud mulle osaks.
mis on saadetud mulle kellegi Looja poolt.
Kuulen kuidas inglid laulavad rõõmust,
need vibratsioonid täidavad mu hinge...
Ma toitun , ma kasvan ja ma ELAN
Ma pean jagama seda tunnet - võta vastu see mis tuleb, alistu ja armasta.

uus voodi

Eile lõpuks käisin poes ära ja tellisin omale selle voodi, mida ma olin näinud juba päris ammu. Mingi kahtlus oli ja tahtsin võtta aega mõtlemiseks. Mõttega ei jõudnud ma kaugele ja otsustasin kuulata oma südamehäält. Oli soov saada 140cm laia voodit kuna madrats oli juba olemas. Kahjuks ei olnud seda suurust ja sain pisut laiema voodi (160sm). Nüüd siis pean leidma uue madratsi. Soovitav oleks kõrgemat sorti ja mugav.

Ise panin voodi kokku, kuna oli selline tahtmine tänane öö juba uues voodis veeta. Mingi tuumafüüsika see kokkupanek ei olnud.

Seoses voodi ümbervahetamisega jäi üle vana voodi. 140cm lai ja 200cm pikk, täispuit, mahagon. Annaksin ära 75 euro eest. Lisaks on veel madrats, aasta alguses poest välja toodud ja heas korras, hinnaks 100 eurot.

CIEP võistluste treening - orienteerumine

Täna siis toimus kogu asi kodumetsas Mustamäel.  Tiimiga leppisime kokku, et rajaks võtame N21A ja läheme eraldi metsa. Mõeldud tehtud. Lunastasin oma pileti ja astusin stardi poole, üks tiimikaaslane oli stardis ja informeeris, et üks on juba rajal. Jooksin siis uljalt esimese punkti poole ja keda ma seal nägin. Tiimikaaslane patrullis metsaalust läbi, kuna seal olev punkt oli olematu. Kuid siiski, see punkt oli täiesti olemas ja õiges kohas. Täiskäik edasi ja järgmine punkt.
Nii mõnigi tuttav oli metsas ja ilm oli ka päris joostav. Pisut raskeks läks liivas jooksmine. Jalad muutusid peale seda raskeks ja liikumine oli aeglane.  Tegelikult võib rahule jääda.
Pikkus 5,7km
punkte 19
maastik oli joostav
aeg 53 min
keskmine jooksu kiirus 9:109 km/h (olgem ausd, see on pigem kõndimise kiirus)

CIEP võistluse treening ja nädalavahetus

Esmakordselt siis sai meie DREAM TEAM kokku ja tegime värki. Reedel ja laupäeval oli soojenduspäev aga täna oli juba päris lahe taevast alla lennata, kui kõik liikmed olid õiges järjekorras maanduma minemas ja oma korda ootamas. Ilm oli ilus ja meeleolu super lahe, seega oli meeldiv kõike seda teha. "HALLELUUJA"

Viimastel hüpetel minu närvid või teab mis hakkas mind alt vedama, mul läks süda nii pahaks kui olin matile lähenemas. Viimane finaal oli ikka selline, et kohe, kohe oksendan...ja siis kaotasin tähelepanu ja ülelend oligi olemas.

Lennukisse minek oli päris raske kuna tavaolukorra varjust on palju raskem kandam kanda. Palavusega veel seda enam, tekkis tunne, et tahaks küüti saada.

Väljahüpe, see sakib sajaga. Kui pole P-----!
Eks harjutamine teeb meistriks.

Väljahüppe järjekorra huumorinurgake. Järjekord oli siis selline, et Piilu, mina, Liis, Poku ja Erle. Kuna Piilu ei tahtnud spottida, siis pidin mina seda tegema ja peale Piilut hüppama. Mis tegin siis mina. Lennuk lendab kursile, kõrgus ei olnud veel täis...tekkis mingi paus, et mis nüüd toimuma hakkab...lennuk endiselt kursil aga signaali ei ole ja spoti koht on justkui juba käes. Seisan veel mõne hetke, ei signaali ega midagi ja siis hüppasin välja lennukist. Vaatan veel viimast pilu lennukis oleva Piilu näos...ja mõtlen, miks tal selline hämmeldunud nägu oli. Avasin varju ja näen kuidas peagi kukub järgmine vapper naine. Ja mõtlen mina ikka veel, et miks tal selline nägu oli ja miks ta minust madalamale kukkus. Ei tea ja alustasin lendamist. Kõik 5 varju olid lahti ja seadsime siis ennast järjekorda. Vaatan siis seda pilti mis mulle avanes ja lõpuks sain aru - Piilu oleks pidanud enne mind minema. Nii ma siis tulin maa poole ja naersin, et küll ma olen ikka segaduste tekitaja. Üks lahti, õige spott ja plärts välja. Ikka juhtub. "HALLELUUJA"

Välja on pakkuda teamile "taxfree" packer. Keegi kes viitsiks 5 õpilasvarju kokku pakkida peale hüpet. Mitte et see oleks raske aga see oleks lihtsalt cool!

Täpsusmaandumisest veel olukord:
Enne tõusule minnes, tegin ettepaneku, et seal matil peaks olema midagi motiveerivat. Ajal mil lennuk ennast üles keris, oli terve klubi meespere pikutas matil ja kui me maanduma tuline, siis olid nad 10 matist tahapoole liikunud ja sinna ma ka siis läksin. "HALLELUUJA"

Nädalavahetus oli väga produktiivne. Pakkisin nagu segane 13 pakkimist laupäeval 5 pakkimist pühapäeval (2 tandemit). 2 AFF hüpet. Esimene reisija oli suur aja tugev, sain hakkama aga lahti ei tahtnud küll temast lasta. Teine oli väga tsill.  Sai ka visatud mõned IAD õpilased. Pisut harjumatu oli algul kuna polnud tükk aega seda teinud. Aga kõik õpilased said hea spoti koha ja kenad väljahüpped.

Nüüdseks olen täitsa küpse.

raskusvöö raskused

lõpuks valmis.

4h tööd ja 11 x500g raskused.

öine Tallinn

Mõnusalt soe ja ilus õhtu oli, et linna minna. Läksin taga otsima oma kaduma läinud inspiratsiooni. Kuidagi pea on tühi ja mitte ei ole silma. Kui leiaks kuskilt pisut abi ja nõu ja jõudu. Oleks tahtmist tagasi tulla loomingu juurde.

http://www.manonet.ee/gallery2/v/kertu/Tallinn+suvi11/

käsitöö - midagi silmailu

kuigi olid need projektid ammu valmis aga puudu olid detailid. Nüüdseks siis ka detailplaneering teostatud.

smuuti ajastu

Mõnus oli tulle Rootsist koju ja koheselt omale üks smuuti valmis teha. Olgem ausad, see on mu viimase aja lemmik toit.
1 banaan
1 pihutäis maasikaid (jääs)
200 ml õunamahla

enesekeskmest väljas

mind ei üllata see olukord, lootsin seda mitte nii peas kogeda ja mitte nii tugevalt. Momendil ei suuda ma üldse oma asjadega toime tulla. See, et ma väliselt ei peegelda oma sisemist mässu - ei tähenda seda, et ma olen olukorraga rahul. See mis on minu sees, see on võimas segadus. Kõige tagatipuks on veel ka minu pendel hakanud streikima. Lihtsalt ei tööta. Jääb seisma kui ma midagi küsin.

Toit mida pean sööma, et ellu jääda ei maitse. Pole just kõige hullemaga aga ega see mind õnnelikuks ei tee. Paar nädalat tagasi alustasin olude sunnil toortoidu söömist, esialgu oli tunne pisut hirmutav, et kuidas sedasi elada saab. Kui likvideerisin enda jaoks vanad mustrid, tundus see õige valik. Rootsis olles pole mul võimalik 100 prossa sedasi elada ja tulemus on olemas. Ma vajan tagasiteed sellise elukorralduse juurde. On tekkinud ka isu shokolaadi järele ja peale tükikest mõrudat shaokolaadi, ei oska ma sellest rõõmu tunda, kuna ei tundunud nii väga õige otsus.

Vaikselt ennast kokku koguma ja kui olen oma kodus, siis suudan ka arvatavasti kõik laiali olevad riismed kokku koguda ja nad ära parandada.

Täna tuleb varakult magama minna ja natukene tegeleda parandustöödega, valguse ja armastuse saatmisega nendesse kohtadesse, mis on mulle silma jäänud ja haavanud mind.

Basic Camp 2. päev

sakkis sajaga.

Algus oli ilus, kerge sörkjooks ja 2 uskumatult ilusat hüpet uue tiimiga ja sellega see ka piirdus.

Jõudis kohale soe suvebriizzz ja ouhkus kogu tõusu 2 ja rohkem km eemale. Sellega lõppes hüppepäev. Kuigi see lõpetamine oli valuline. Lükati edasi nii poole tunni kaupa ja aeg venis nagu tatt.