one weekend, 2 islands, 3,5 motocrash in the forrest and 770 km

Mõeldu tehtud….
3 suzukit ja 1 aprilia (tõeline Itaallane, kes vajas temperamentsemat armastust)
6:30 kola kokku ja kohtumispaigaks Haabersti Statoil. Kola kott tuli suhteliselt väike kuna korduva ümberpakkimise tulemusena viskasin välja kõik mittevajaliku välja. Statoilis kogunesime olmekesi ja neljas liitus Laagris. Aga oh rõõmu neljas ilmus kell 8, kommunikatsiooni probleemis. Plaanitus praamile ei jõudnud…tegime aega parajaks Haapsalu linnuses ja sealt edasi sadamasse.
10:30 laevakesele ja HÜVASTI
Kulgesime Kassari linde vaatlema. Parkisime oma motokad parklasse ja otsisime linde. Hüvitav miks neid küll ei olnud, ega me palju lärmi ei teinud. Värske õhk ajas näljaseks ja Kärdlas sai keha kinnitada korralikult. Kogu kesklinn tindis küll üpris pisike olema.
Täis kõhtudega liikusime otse Tahkuna suunas, esimene peatus Lõimastu ja kolasime ringi. Metsaalune oli täis igasugu trääni. Maaalused augud ajasid üksteist taga lausa. Selgus veel, et on üks auk mis asub eemal ja, et seda on vaja vaatama minna. Minu hirmuks paistis eesolev tee „kitserajana“. Hambad ristis ja hirmunult tüürisin sihtpunkti poole. Vaatamisväärsus polnud just mingi suurejooneline kunstiteos. Naasime rataste juurde tagasi ja üks tore tüüp oma „iluduse“ küljeli keeras. Oma lollus muidugi. Minu ratas otsustas ka mind alt vedada. Nimelt läks põlema punane õli tuli ja ilmnes kiri FI. Tulemuseks oli mitte käivitumine. Keerasin kellad viled kinni ja proovisin uuest. Silitasin ja meelitasin, lubasin kokku igasuguseid lubadusi ja jagasin hellitusi. Uus katse õnnestus. Kohe näha, et minusse…vajab ainult „präänikut“, ei mingit piitsa. Ega midagi tuldud teed tagasi. Kõvasti 600 kuubikut jalgevahele kinni ja külma närvi. Täiskäik edasi mööda kruusateed. Järgmine peatus nõudis meie käest esimesed ohvrid ja närvikõdi. Peale jalutuskäiku hakkas „Itaalia Iludus“ oma tõelist iseloomu näitama. Ei jäänud muud üle kui leida külast „krokokad“ ja asi käima panna. Sellega meie trip äi pisut lühemaks. Praamile jõudmine oli prioriteet, seega oli suuna Kärdlasse tagasi. Praamini jäi veel pisut aega kuna pungestasime ikka korralikult. Aega tegime parajaks Tohvris ja see koht sai ka saatuslikuks minule. Tagasiteel ma panin ikka kolari maha ja jalapidur sai pisut kannatada. Läks kõveraks.
Praami sõit läks kiirelt, kuna magasin kogu tee maha. See uni oli kosutav ja värskendas päris hästi. Suundusime ööbimispaika ja sai korralikult liha söödud. Kiire saun ja magama.
Äratus kell 8:00 hommikul, hommikusöök ja start. Enne liikuma hakkamist oli „Itaalia Iludusel“ ja ta omanikul neljasilma jutud. Loomulikult ei olnud sellest kasu. Väikene vahepeatus oli selle ratta jaoks otsustav. Enne heaga ei saanud, siit proovisime temperamentset. Juhtmed välja ja uuesti „korkokad“ külge. Seekord lõppes kogu asi suitsupilvega. Lihtne…juhtmed lahti, mis võisid kogu jama teha. Peale seda paugust käivitus masin korralikult ja mingit probleemi enam. Kohe näha Itaalia temperament.
Peale Anglat läksime Pulli pangale. Natuke tegime aega parajaks ja jällegi edasi. Päris palju sai tunda seekord kruusateed. Saarlastel on naljakas teede võrk. 10km kruusa 2 km asfaltteed – umbes nii ta läks. Kogu selle sõidu peale oli kohutav palavus kallal, värskuse leidsime allikate juurest.
Lümandas sai eha kinnitatud väga maitsva lambaraguuga. Lisaks kõigele nägime ka päris itaallasi. Mida küll teevad sellised inimesed sellises kohas.
Sõrve sääres oli jälle hirmu kui paju. Sattusime „kitseradadele“ jällegi ja sealt tuli ka viimane poolteist kolar. Sama tüüp jällegi kes enne. Tee oli mudane ja kiskus ratta alt ära. Peale püsti saamis viie meetri pärast esitlust oleks ta korranud oma. Hirm oli veel suurem kui enne. Ja ei jäänud muud üle kui siduriga timmimisega sihtpunkti jõuda. Tagasi tee sellest mudaaugust ei olnudki enam nii hull kui tulles.
Suund Kuressaare poole ja siis sealt sadamasse. Kiirus oli suur ei jõudnud isegi ära fikseerida. Enne ööd jõudsime Tallinna.
Ilmaga veda, kogu tripil oli ilm väga soe ja mõnus.

jäle käidud

pildistamas

and more is in here:

http://www.manonet.ee/gallery/photo-session22-06-09

käisin lõpuks ka vaatamas

Jussi pesu

Avastasin oma Jussikesel kõõma ja tormasin kohe loomaarsti juurde. Tatari loomakliinik on koht kus me alati käime kui mingi haigushoog kallal on. Nii seegi kord. Polnud väga tõsine olukord, raviks määrati süst ja 2 nädalase vahega veel 2 süsti. nüüd on need süstid kõik kätte saadud ja 700 raha ka välja käidud. Täna viimase protseduurina sai tehtud Jussukesele vanni. Kraanikauss oli täiesti paras ja shampooni vahtu jagus ka. Teades kui veeprotseduuride vastane ta on siis oli mul pisut hirm kuidas hakkama saan. Aga oh imet, tundus, et ta kohati isegi nautis seda pesemist. Pärast keerasin ta sooja rätiku sisse ja kuivatasin. Mõnules pisut ja siis otsustas ise ennast kasima hakata. Suurematsorti kuivatustööd jagub vist õhtuni, et Juss saaks ennast üleni üle lakkuda. Järgmine nädal tuleb protseduuri korrata.

Briti laev

täna oli võimalus hommikul kell 9:00 külastada Briti laeva. Ekskursioon oli umbes 3h pikk. Tutvustati laeva seest ja väljast. Tegin pilte ja pisut enne ära tulekut tundus mulle, et see oli see samane laev mis käis 2007 aastal ka. Ja nii see oligi. Juba nähtud laev aga eelmine kord olid ainult kopterid, aga seekord olid enamus lennukid. Meeldiv hommikupoolik jällegi.

http://www.manonet.ee/gallery/ship20-06-09

esimene lubadus täidetud

õlitasin oma Tibukese keti ära ja loodan, et kestab kauem.

koristamise logi

huvi pärast võtsin aega palju mul kulub kogu maja koristamise peale. Ruutmeetreid umbes 130 ja 2 korrust.
Start oli 11:45 korrastasin pesu sahtlit ja riidekappi oma riiuleid.
12:10 ülemine vannituba
12:29 trennituba
12:37 office
12:45 magamistuba
13:00 koridor (rõdult lilledetransport alla rõdule)
13:12 Kogu ülemise korruse põranda tolmu imejaga imemine ja pesu + trepp
13.30 alustasin alumise korruse wc-ga
13:37 saunaruum
13:42 köök
14:05 suur tuba + koridor
14:36 alumise korruse tolmu imemine + pesu
15:04 FINITO
paralleelselt pesin veel ära 3 masinatäit pesu.
Ja ei läinudki terve päev selle koristuse peale.

smile

Moto survival

Järgisdes kogenud mootorratturite nõuandeid, sai ette võetud ohutu sõidu kursus. Toimumiskohaks oli Haapsalu lennuvälja ja ööbimine Mihkli külalistemajas.
Nagu alati minuga ikka juhtub. Nimelt lasin oma mootorratast natuke putitada.
1. kukkumispunnid
2. alarm
3. pisut madalamaks
Kui ratas oli juba lubatust kauem olnud Pärnus, siis hakkas vaikselt tekkima mure, et kas saab ikka hiljemalt reedeks(12.06.09) valmis või pean minema mootorratta koolitusele minema ilma motikata. Reedel siis kella 6 paiku õhtul öeldi, et 11 öösel saab valmis. Tore küll...tuli hakata otsima lahendust, et laupäeval õigel ajal olla Haapsalus. Optsioone oli mitmeid ja ma otsustasin endale sobivama kasuks. Autoga Pärnu ja sealt Haapsalusse ööseks.
Plaan käivitatud. 22:00 selgus tõsiasi, et minu nummi ei olnud veel valmis saanud. Probleemiks siis, et kukkumispunnide kinnituskoht oli gondli alla ja selleks oleks pidanud tegema gondlisse augud. Seega oodati minu otsust. Otsustasin, et gondlid maha ja punnid külge. Ei raatsinud gondleid ära lõhkuda. Teostava töö mahuks pakuti 1 h. Mis seal parata...linna jalutama. Kulus küll pisut kauem kui tund aga valmis ta sai. Motoka selga istudes oli tunne imelik, kuna jalad sai täistallaga maha panna ja minu "Tibukene" tundus olema tõeline tibi - kuidagi ebamugavalt madal. Enam ei olnud väikest Kertut ja suurt tugevat motokat. Sõit võis alata Haapsalu poole. Raske oli harjuda "uue" motokaga. Sõiduomadused polnud enam endised. Sain ka ära proovitud öise sõidu. Peab tunnistama, et raske teekond. Minu ohutuse tagamiseks sõitis Mart autoga ees. ei olnud just kõige soojem ilm...higistama ei ajanud!!! Mihkli puhkemaia jõudsin, olin täiesti külm nagu jää. Leiti mulle magamiseks sobiv tuba ja seadsin ennast sisse. Oh koledust, terve öö külmetasin mis hirmus.
Hommikune vaatepilt ei olnud just see mida ma näha tahtsin, kuna õues sadas. Kiirelt toimetasin oma motokale katte peale. Kella 9 paiku oli enamus seltskonnast kohal ja parkla rattaid täis. Olin ainuke ettenägelik kellel kate kaasas.
Õppepäev algas ohutusteemalise loenguga. Teooria kestis lõunani, peale mida läksime lennuväljale praktiliste soorituste kallale. Alustasime täiesti lihtsatest asjadest. Mootorratta ehitusest ja sõidueelsest ülevaatusest. Minu "pisike" võeti demoks ja olen nüüd palju targem. Järgnesid lihtsad harjutused: Sõiduasendi korrigeerimine. Kuna meil naiste grupp siis sai nalja ikka päris palju. Polnud ma ainuke pisike suure rattaga. Kui sõiduasend mugav sai juba sõitma hakatud. Aeglustussõit - koolisõpitu tarkus tuli asendada uuega. Väga raske on välja harjutada valesti õpitut. Lihasmälu on päris tugev... sujuvalt saabus kätte aeg kui vaja ennast proovile panna "ussi" tegemises ja U-pöördel. Kuna endiselt vihma sadas ja ilm jahe...ei töötanud enam käed korralikult ja kerge värin oli kehas. Päeva lõpetuseks poeskäik ja saun. Sooja sain sisse kuuma tee ja Jäägermeistriga. Meeldiv jutuajamine uute inimestega ei kestnud kuigi kaua, minu väsimus murdis mu maha. Uni tuli koheselt ja väga kosutav. Ei ole midagi paremat kui soe tuba ja mõnus pesa. Ah ja riiete kuivatamine oli ka vaatepilt omaette. Kõik kohad kus vähegi sooja välja õhkus, olid riided. Tõdesin veel seda, et minu kostüüm ei ole veekindel. Püksid lasid täiega vett läbi, jope oli ainult varrukast vett sisse lasknud aga eriti vesises olekus olid saapad ja kindad. Moraal sellest - topeltkindad ja vihmakombe vajalik olemasolu.
Pühapäev oli jällegi täis tegutsemist. Hommikul külastasin ehituspoodi ja sain sealt umbes 100 krooni eest ehitusmeeste vihmajope ja puksid. Ja kui ööbimispaiks jõudsin oli juba loeng alanud... Teemaks siis motoka füüsikalised ja nende liikumine. Jällegi lennuväljale ja praktikas rakendama. Ilm ei hellitanud meid seegikord. Tänu vihmaülikonnale jäin ma kuivaks. Ainult kindad said märjaks. Proovisime jälle aeglustussõitu, "ussi", pidurdamisi (tagumise-, esimese -ja mõlema piduriga), 8 tegemine, "uss" 40km/h kiirusega ja ümberpõige takistusest. Õppisime hindama kurvi ja selle läbimist ja pisut ka grupisõitu. Koolitajad olid superluks lahedad ja pädevad. Kokkuvõte tegemise ajal jagati kätte tunnistused ja kodutee võiski alata. Võtsin sappa siis 4 tüübile ja jõudsin turvaliselt koju. Uskuge või mitte, aga sellest koolitusest oli kasu vägagi palju. Terve tee kasutasin uusi õpituid võtteid ja ma ei väsinud sõites ära. Muutus ka minu mõttemaailm pisut ja seda ohutu sõidu suunas. Luban, et ei allu enam autojuhtide poolt algatatud provokatsioonidele. Ja kasulik oleks veel üle vaadata oma varustus. Ah ja luban, et õlitan ratta keti ka ära :) Soovitan soojalt seda kursust kõigile.

viimased killud veel vaja kokku koguda

juttu on olnud kasulikest sooritustest ja ka pisut vabaaja veetmis aktsioonidest. Nüüd siis on järjekord jõudnud rubriiki "saun"
Esimene õhtu saunas istuda oli päris hea peale pikka väsitavat hüppepäeva. Inimeste paigutus saunas oli järgmine
3. riiul - eestlased ja soomlased
2. riiul - mõningad rootslased
1. riiul - Aafrika, sorry itaallane
peale seda liigitamist ronis vapper mees üles 3. riiulile ja mängis vaprat. Sauna temperatuur ei olnud küll märkimisväärselt kuum, umbes 60 kraadi.
"helikopter" - see on saunas teostatav atraktsioon. Üks seisab keset sauna ja keerutab peakohal saunalina. Enne seda tuleb visata leili ja siis õhk liikuma. Peale mida vapper itaallane oli jälle 1. riiulil. Kuigi pärast eelviimast õhtut sai itaallane patenteeritud sauna kõlblikuks, aga sellest hiljem.
"moose" - nagu kõik teavad, et tegemist on põdraga. Selle jutu pajatasid meile kallid põhjanaabrid Soomest. Lähemalt ma seda seletama ei hakka, kuna mina selliseid sõnu välja öelda ei saa. Minu rikutuse tase on küll kõrge aga ikkagi... mõningad märksõnad siiski: Ninaauk, keel, külmetushaigus jne....kes teab see teab.
"võta kurki" - olles saunas terve karjaga, ütleb üks rootslane kõva häälega üle kõige: "võta kurki!". Olin vist ainuke kes sai aru sõnadest aga ei osanud võtta seisukohta istekoha suhtes. Hakkasin siis lähemalt asja uurima. Selgus see, et Tuuker käis sügisel Rootsis ja õpetas rootslasi viina jooma ja sakuskaks hapukurki sööma. Väga hea õpe või hoolikad õpilased.
"Tiramisu" - saime õppida kuidas tehakse ehtsat Itaalia Tiramisut. Koolitajaks oli coach Itaaliast ja koostisained ka originaalid. Aitasin kaasa munade eraldamisel. Pidin eraldama kollase valgest ja kui oleks kollase valgega segamini ajanud siis minu karistuseks oleks olnud avalik hukkamine. Minu õnneks sujus kõik hästi. Kui Tiramisu valmis oli siis pidi seisma külmas 24 h.
"sinised käevarred" - ega väga lihtne põhjus. Exitite välja tõmbamisel rippus ühe käe otsas Rootslane ja teise käe otsas itaalllane. Sinikaid oli palju ja laupäeva lõunaks oli olukord selline, et ma olin nii haige. Kõik mu liigesed ja lihased olid päris kanged ja vajasin puhkust ja rahu.
"viht" - traditsiooniline kaseviht ja nalja kui palju. Esimese demo tegime Volli peal ja peale mida võtsime ette Itaallase. Sai teine pehmeks viheldud. Peale mida ta ka ise tunnistas, et päris hää tunne oli peale vihtlemist õues olla. Terve maja sai täis aetud värsket kase lõhna ja rahvas oli rahu. Peale väikest pausi läksime sauna tagasi ja avanes naljakas vaatepilt. Mingi tädi keda me hüüdsime "integreeruvaks Euroopaks" istus laval ja peksis ennast kaserootsudega. Nalja jälle nabani.
"kaalimado" - vist on viimane "pärl" laagrist. Tädi kes kandis salatirohelisi riideid, rohelised küüned ja kogu kama komplekt oli ka roheline. Tema vormikas keha andis ka selle täissöönud ussikese mõõdu välja. Tema varju pakkimise kunst ei kannatanud mingit kriitikat. Isegi kohalikud hoidsid pead kinni. Pakkimiskomplekti kuulusid: kõrvaklapid, põlvekaitsmed, valged kindad ja roheline lendav vaibake....

veel Basicust

kui kogu selle trilli ja tralli kõrvalt vaadata seda kasulikku mida ma õppisin siis on seda rohkem kui ma algul oskasin näha.
Esimene päev lendasime mingeid "käkke". Oli plaan Tuukri ja ta soomlastega kokku pusserdada mingi wey. 9-way oli minu mäletamist määda kõige suurem asi mis nii enam vähem lendas. Aga sellele eelnes hulk katsetusi ja nalja. See kuidas Kaic minu jalast kinni haaras ja sinna kinni jäi...ja siis ta keerutas ja keerutas mind ning heitis nagu lasso minema, mul pea sassis ja hakkasin koheselt tegutsema ja pööraselt vale mehe poole lendama. Kui aru sain ja otsa ümber pöörasin oli juba kõrgust vähe. Vot sellist nalja saab vahest. Pühapäev oli ka suht tihe hüpete poolest. Loomulikult põhi töö algas esmaspäeval. Esmaspäevane päev kulus selleks et 4 inimest suudaksid kukkuda ühtlase kiirusega. Ei õnnestunud see katse kahjuks. 8 tõusuline päev oli väsitav. Teisipäev mängiti grupid ümber ja hakkas jälle kõik otsast peale. Mind pandi ühte punti 2 rootslase ja coatc Marcoga. Lausa lootusetu tundus kogu see olukord ja ma ikka olin väga mures. Õhtuks lõpuks hakkas midagi looma. Raskuseid valmistas peamiselt kaaluvahed. Mina oma 53 kilo + 7kg tina ümber kere ei suutnud saavutada seda kiirust, mis oli ühel rootslasel. Sellele lõpuks pandi selga mingi kampsun ja sortsid. Nägi küll pisut koomiline välja aga toimis.
Kolmapäev kahjuks ei olnud meile soodne. Ilm oli täiesti nässus ja istusime maas. Tehti paar loengut: Nagu näiteks Kuidas träkkida! ja Kuidas kriiperdada õigesti! Enne ametlikku lõppu muidugi saabus ka ilm ja võluti välja 2 tõusu kahe äikesepilve vahele. Üleval oli siga külm aga tehtud ta sai. Meie hüpe õnnestus.
Neljapäev - täiesti pilves. Tehti kriiperdamis võistlus ja see oli päris vahva. Lõpus läksid omavahel võistlusesse coatchide grupp ja Rootsi kohalike team. Panuseid tehti ja võitis muidugi Rootsi team. Kihlveo rahade eest osteti 2 kasti õllet ja jagati laiali. Siis ma veel õppisin kokku panema "ruubiku-kuubikut" ja sõitma 2 rattalisel rulal.
Reede...see oli jube 9 tõusu ja nalja jälle kui palju. Lõpuks saime me oma pungiga ka millegagi hakkama.
Laupäev lihtsalt fun hüpped. Kaici 400 ja kojusõit.

killuksesd Basic Cambist

nii siis oli ilgelt tormiline nädal. Täis hüppamist ja trallimist. Kohe raske on harjuda sellega, et midagi ei ole kohe teha, sest kodus olles oleks nagu aeg seisma jäänud. Aga proovin siiski kokku koguda ükshaaval kõik killukesed, küll mitte kronoloogilises järjestuses...
Esimene asi mis meelde kohe kindlasti jäi oli LAUL...jah laul mida sai laulda palju aga enamus ei teadnud mis sõnu nad laulavad seega siis see LAUL...õigemini refrään, millest me kaugemale paraku ei jõudnud.
Volare oh oh
Cantare oh oh oh oh
Nel blu dipinto di blu
felice di stare lassu
piisab ka nende sõnade teadmisest.
Teiseks...Tuuker on tuntud seal klubis kui vägev kakleja siis üks kõige paksem ja väiksem coach arvas, et ma võiks ka temaga kakelda. See käis nii kiirelt, et ma ei saanud isegi mitte aru, kui ma olin juba keeratud kuhugile sõlme ja 100 kilo lolli liha ole raskuseks peal. Kuna ma erilist vastupanu ei osutanud, siis ei olnud ma väga huvitav maadluskaaslane ja järgmisena rünnati Tuukrit. Mina rohkem selline kergemate kunstide harrastaja, nagu näiteks tantsimine. Tantsida võin ma küll iga loo järgi ja valimata kohta ja aega.

Kolmandaks...Tuukri juuste värvimine. Juuksuriteks: mina ja Itaaliast Marco. Selle juukselaki haisust jäin mina küll kooma ja terve kuradima öö pidin taluma seda maitset suus. Mida küll Tuuker veel tegema pidi selle kange kraami peale. Õnneks olid tall hommikul juuksed peas ja kõrvad oranzid. Praeguseks vast aitab aga järgneb veel....

öine linna race

täna sai terve päev mööda linna motokaga ringi paarutatud ja kohe päris väsitav oli. Peale mida veel intensiivne kepikõnni trenn ja väsimus oligi kohe olemas.
Aga ei saanud kauaks vedelema jääda. Helistati, et ajaksin omale kombe selga ja oleks aeg teha linnas üks väike ringike nu nii umbes 2 tunnine. Kõigepealt siis Niine tänavale ja sealt edasi Paljassaare tippu ja siis Viimsi ümbrus. Päris cool oli linnas kiiremaid pöördeid keerata. Enesetunne super hea ja pärast sõitu oli väsimus kadunud. Selline adrekas oli sees, et koge tahtsin karjuda kodus.