Käsitöö - üks kangas kapis vähem...

... ja teises kapis üks riideese juures.

Kõigest 3h õmblemist ja valmis ta ka sai. Leidsin kapist ühe mõttetu suurusega riide, lõike võtsin juba valmisoleva seeliku pealt. Töökäigus leidsin ka veel ilusaid paelu, mida peale õmmelda ja nii sündiski veel üks seelik minu riidekappi. Esialgu sai teha sellise arvestusega, et mu punu sisse mahuks, hiljem tuleb teha väikesed kärped värvli osas.

miks???

just nimelt, miks mulle kallid inimesed ei suuda leppida Kribu olemasoluga. Miks alati kui midagi läheb kehvasti, on selleks põhjuseks Kribu. Miks keegi teine peale minu ei taha armastada?
Miks mul on tunne, et ma oleksin pidanud teiste arvates otsustama teisiti?
   Kas see kui ma tegutsen oma südame järgi on karistatav? - tundub nii, et see kingitus mis mulle on antud, paneb mind valima, kellega suhelda või mitte. Ühest asjast peavad kõik aru saama, et mind on 2 ja seega peavad kõik aktsepteerima ka Kribu. Antud momendil, on tema mulle kõige tähtsam ja kallim.
   

Kõhubeebi ja langevarjundus

Tähelepanek - Kribu on langevarjutamise huviline. Otsisin kursuseid järgmiseks aastaks ja rase (mina) sooviksin paari langevarju kursust, mille peale Kribu hakkas kõhus kukerpalle tegema. Kogu kabinet oli koheselt rõõmu ja nalja täis.
   See kui aktiivne ta ikka on - on lihtsalt hämmastav. Huvitav millest see küll tuleb :D Ega käbi kännust kaugele ei kuku tundub. Kogu seda energiat ma enda arvele ka vist kirjutada ei saa, seda pean ma jagama. 
   Tõeline nauding on istuda ja suhelda oma Kribukesega. Ta on juba 1h ja natukene peale siputanud ja poksinud. Koht kuhu ta koputab, koputan ma vastu ja siis koputab jälle tema ja siis mina....nii me suhtleme. Kui ta oma pisikese käekese surub vastu kõhtu selliselt, et ma lausa näen muhku, siis panen oma sõrme vastu ja kõdistan teda. Eriti vahva on teda kõdistada talla alt. Talla alt ei ole ju kõdi!!!- vähemalt minul... Pai on ta lemmik, nagu minulgi.
See on täielikult kvaliteetne aeg ja ma suudan nautida hetke ja olla selles hetkes, ilma mingite mõteteta, mis viiksid mind homsesse ja veel kaugemalegi.
See on nii suur õnnistus, mille osaliseks ma olen saanud, et ei oskagi kohe seda sõnadesse panna. Tean ainult seda, et olen väga rahul ja õnnelik ja täielikus joovastuses. Selle eest pean ma tänama ainult ühte inimest - ISE ENNAST, et ma olen suutnud teha otsuseid, mis annavad elule hoopis uue mõtte.
  Öösiti tahab kaisus olla, päris naljakas on oma kõhtu kaisutada, aga kui Kribu seda vajab, siis peab ta seda ka saama.
  Rõõm on jagada kallite inimestada, seda energiat, mida Kribu välja kiirgab ja see kui siiras on tema olemus... ikkagi "pühendumise" energia. Eks ta tuleb siia paljusid õpetama, mind on ta juba päris palju õpetanud.
  Kuidagi tuleb ta nüüd magama saada, sest homme on jälle päev. Päev täis tegusid.

Mingi juhuste kokkulangemine

kokkulangemine nr1.
Eile mõtlesin helistada sõbrannale, et tuua tema juurest ära oma maal. Peale mida mõne minuti möödudes helistas hoopis sõbranna mulle ja palus abi.
Teema selles, et Kristiine keskuses müüdi kuskil arvuti poes arvutit ja antakse 100 eurot muu nodi ostmiseks. Selle tingimuseks oli ainult see, et ostja pidi olema vähemalt 18 aastane õpilane. Tõestamiseks vajalik õpilaspilet. Pidime kokku saama 17:30 tema pool.
    Peale kõne ise mõtlesin, et kui ma peaksin omale uue arvuti ostma siis võiks proovida MacBook Air. Õhtul siis poodi minek ja jalutasime Kristiine keskusesse ja küsisin: "mis pood see olema peaks?" Vastuseks sain: "nu see kus müüakse Apple tooteid"
Poodi sisenedes, liikusin kohe MacBook Airi vaatama ja siis liitus ka sõbranna ja sõnas:" Yess olemas....." Nii ostetigi siis see arvuti ära, mille peale ma olin päeval mõelnud.

kokkulangemine nr2.

Hommikul kui ärkasin, ei olnud mul unenägu loomulikult meeles. Päeva teisel poolel tuli raadiost uudis, et Tallinnas kuskil külmus meed bussijaamas surnuks... ja siis...nagu välk selgest taevast tuli mulle meelde mu unenägu.
Kohaks oli Tondi tänava ülesõit, seal juures oli bussipeatuse katusealune. mina olin samal pool taudteed aga teiselpool autoteed asuvas majas 2 korrusel. Nägin kuidas üks mees lamas seal ja ma teadsin, et ta on surnuks külmunud. Lumi oli maas ja ta oli isegi osaliselt hanges peaga. Tema jalad paistsid kingade ja püksiäärte vahelt. Inimesed kõndisid temast mööda ja ei teinud väljagi, et seal lamab inimene. Helistasin 112 ja palusin abi, et nad tuleksid vaatama mis toimub. Nemad aga olid ükskõiksed ja ei teinud väljagi, et seal on inimene... Mõni käis mööda sellest kehast ja toksas teda jalaga, koerad nuusutasid ja läksid edasi. Mina olin paanikas, et miks keegi ei tee midagi.
  Peale seda uudist raadiost, tuli ikka kõik nii selgelt meelde, et kõhe hakkas.

käsitöö - ühe väikese seeliku lugu

Tulekul on tähtis sünnipäev ja oli soov midagi ise teha. Nii leidsingi sobiva riide kapist ja lõpptulemuseks siis flanellseelik punase lipsukesega. Töökäigus sain kasutada päris palju koolis õpetatud võtteid.

kui juba läks kunsti lainele siis veel mõningad teosed...

Mina ja minu Kribu. Nii nägi Margus Rump meie energiat.

 

Inglid minu ümber

Täna saabus minu ellu siis veel üks Ingel. SELGUS - Reet Kalametsa maalitud. Olen nõutu, sest ei tea kuhu panna. 1. suurtuba 2. magamistuba.

Algul tundus, et pean panema magamistuppa aga siis jällegi suurde tuppa. Magamistoa seinale olen juba kaua aega otsinud mingit inglit aga juba aasta aega ei ole sinna midagi ilmunud. Aga samas tundub, et ka suure toa sein ootab kedagi. Ootab ja vaatab kuidas energia liigub. Tundub, et on veel kuskil mingi ingel, kes tahab tulla minu koju.