TEHTUD

Täna sain siis lõpuks "käe valgeks". Elasin üle siis oma esimese esinemise bodypump programmiga publikule. Enne trenni sai paika pandud muusika (kõlarid, mikker, plaat ja makk). Kui kang ja raskused paigas siis vaatasin otsa oma publikule. Oli teisi vähevõitu, kõigest 5, aga alguseks hea küll. Alustasin soojendusega, kõik sujus kenasti ainult et jalg värises pisut...tegelikult ikka päris palju. Lugu nr 2...tundsin ennast veel päris hästi, möödapanekuid ei tundunud olema. Aga sellest rinnalihase juures soperdasin pisut. Tulin ausalt olukorrast välja, kuna suutsin ennast järjele uuesti aidata. Närv hakkas maha rahunema ja kohati tundsin super hästi ennast. Seljalugu tuli täitsa hästi välja, esines pisut muusikast väljaminekut, aga polnud väga häiriv. Tritsepsi harjutuses läks lõpp sassi, teised ei saanud õnneks aru sellest. Peale tritsepsit oli pool kava läbi...ja teine pool möödus ka linnulennul. Ise hingeldasin nagu "loom" ja higistasin nagu "siga", pulss kohati 179 lööki/minutis. Keskmine kalorikulu oli 691 kcal. Tavalises trennis umbes 200 kcal vähem. Seega rääkimine = umbes 200 kcal. Päris hea pingelangus oli kui sai selle tunnikese ära higistatud. Tagasiside oli väga abiks ja vahest on ka kriitika on hea, õpib enda vigadest. Üldiselt armastasin olla laval ja olla kasulik. Pärast koju sõites tundsin enda kehas veel väga palju adrenaliini, et sõidaks või puusse, et maha rahuneda. Edaspidised plaanid: võimalikult palju laval olla ja kogemust saada.

Ostsin poest julgust...

...täpselt nii ongi. Kui oma olematu julguse kokku kogusin ja helistasin autokooli mis mul olude sunnil sügisel pooleli jäi, sain aja kokkulepitud õppesõiduks. Alustasin jälle platsilt nagu alati. Uhke kostüüm seljas ja ei maksa ka saapaid unustada. Esimese proovi tegin siis väiksema rattaga, kuna peale minu oli üks tüüp veel seal. Paar ringi soojenduseks ja aeg asuda atraktsioonide kallale. Esimeseks valisin slaalomi (suurte vahedega), õnnestus päris hästi ja olin ise oma sooritusega rahul. Nagu juba aru oli saada, alustasin kergemast atraktsioonist. Inimese kõndimiskiirusega sõit oli ka korras. Pidurdusega sain ka hakkama. Programmi oli lisatud uus harjutus, üle madala takistuse sõit. Kukupea: sidur alla, püsti jalaraudadele ja ongi sooritatud. Harjutamist vajas muidugi takistusest möödapõige. Ei kõik oli korras, oli vaja lihtsalt suuremat kiirust enne takistust. Ega midagi jõudis kätte see aeg kui vaja ronida harjutuste juurde, mis mulle muret valmistasid sügisel. Slaalom (kitsaste vahedega) - higistama ajas ja ees ootas...slaalom...TEHTUD, kõik postid olid püsti, mina võitsin. Ühtlase ringi sõitmine oli selle kõrval lihtne ja eesootavate kaheksate kõrval lausa poisike. Tegin paar suurt ringi platsil, et ennast lõdvestada ja vaim valmis panna. Lähenesin siis sellele kastile õigelt küljelt. Omalegi üllatuseks ma sain sellega hakkama.
Pool ajast oli sõidetud ja aeg proovida kõike seda suure rattaga. Soorituste järjekord jäi enam-vähem samaks. Ja ega tulemuski halvem ei olnud. Sooritasin kõik vajalikud asjad ilusti ära. Naljakas on see, et ei julge ratast kallutada paremale, vasakud pöörded on palju kindlamad. Pole hullu, küll tuleb. Tunni lõpus sai paar kiiremat ringi ka peale lasta ja täitsa mõnusaks sai olemine juba, aga kahjuks sai tund otsa. Sellepeale õpetaja ütles:"NOH KAS OSTSID VARUSTUSEGA JULGUST KA JUURDE?" Pean tõdema, et vist küll.
Rohkem ei pea minema platsile, järgmine sõit juba linnas. Kuidas seal selle julgusega on, eks paistab.

"Tuld MARIA"

Kiire äratus, hambad puhtaks kuna Narva juba ootas meid. Hommikueine mõnusid tuli autos nautida ja teha see protseduur enda jaoks nii mugavaks kui vähegi võimalik. Ilm oli mega hea, päike paistis otse silma ja suund võeti otse idasse . Kohale jõudes sai kõikidel käppa surutud ja tutvuda olukorraga. Peagi jõudsid SLK kamp kohale ja oligi aeg võistkond kirja panna. Esindatud olid siis Narva langevarjurid ja SLK langevarjurid. Peale pidulikku avamist pidi esimene rühm välja otsima omale vähegi paras tagi (nahast) ja ennast valmis panema tulejoonele. Eelmine aasta ei olnud kahjuks võimalik osaleda sedasorti võistlustel, seega oli kõik uus minu jaoks. Uus oli isegi relv. Umbes 2 mintsa enne laskmist õpetati mõned vajalikud nipid. Nimelt seda kuidas laadida relva, kuidas sihtida ja kuidas see kolakas enda külge kinni rihmadega panna. Kõhuli maha ära, relv kinnitatud ja oligi aeg alustada oma etteastega. aega oli 45 minutit, et sooritada 4 märklehte 5 lasku ja mingi 20 padrunit siis alguses prooviks ka. Oligi aeg enda jaoks avastada see relv. Korralikult lasin proovilasud kõik ära, käsi väsis ikka ropult ja ega paremal silmal ka väga kiita ei olnud. Vaatasin siis oma tulemusi, enamus kõik "uugametsas". Kaaskannataja käest siis sain teada, et minu lasud vihisevad kõik kuhugile tuvastamata kohta, aga vist ülesse. Nu siis oli ju viimane aeg parandus sisse viia. Sihikuga ei osanud ma midagi peale hakata, parandasin siis nii kuidas kunagi ammu on õpetatud. Sihtisin pisut alla. Üllatuseks läksid kõik märklehte. "Algajaõnn" seekord ei toiminud. Tulemused pisut nadid. Aga meelt see ei murdnud ja tundsin ennast täitsa hästi, kuigi käsi surises ja oli nõrk. Ootasime tunnikese ja olidki tulemused olemas. Meeldiv oli see, et SLK ruulis seekord. Meestearvestuse I ja III koht. Naistearvestuse I, II ja loomulikult suurepärane V koht. Võistkondlik tulemus I koht. Karikate ja medalite jagamine oli huvitav. Peale lõpusõna ja grupipildi tegemist võiski selle päeva lõppenuks lugeda. Algas pikk tagasitee Tallinna poole, õnneks ei olnud päike veel ennast vast keerata. Kuigi suurem osa päevast oli läbi, tuli panna vaim valmis õhtuks...ja ega õhtugi päevale alla ei jäänud.

http://www.manonet.ee/gallery/Narva-laskev%F5istlus-08

nüüd on see lõpuks tehtud

Eneseharimise programmi raames sai langetatud otsus: läbida Bodypump treeneri kursus. Algul pani ikka mõtlema, kuna kursuse hind oli ligemale 6000.- Päris kopsakas summa, aga otsus langes kursuse kasuks. Läbirääkimised toimusid ka klubiga, kus oleks hiljem soov jätkata oma treenerikarjääri. Ka sealt poolt tuli positiivne vastus. Mis siis ikka kui kursustele.
Reede hommikul astusin vapralt loengusse. Loeng algas hommikul kell 9:00, esimesena oli päeva soojenduseks ja meeleolu loomiseks üks korralik trenn. Trenn toimus kava BP64 järgi. Nagu alati, täisraskused ja esitada väljakutse. Peale tõhusat trenni algas teoreetiline osa, jutt oli huvitav ja kasulik. Peagi jõudis kätte ka lõunasöögi aeg. Selleks oli aega täpselt 1 tund. Söögikohaks oli TTÜ kohvik. Kui juba 5 inimest olid oma toidud tellinud, siis jooksis köök omadega rappa. Mina sain oma pelmeeniportsu kätte 5 minutit enne söögipausi lõppemist. Vat see oli kiire lõuna. Tunnis olles mälusin veel viimaseid pelmeene, mis olid kurku kinni jäänud. Koheselt algas ka harjutuste aeg. Täis kõhuga oli seda päris piin teha. Aga sai tehtud. Päeva lõpuks loositi kõigile välja track, mida laupäeval esitada. Seekord naeratas mulle õnn, sain väljaastekükkide loo. Kerge koreograafia ja igati mõnus lugu. Kell 17:30 sai lõpuks koju. Kodus siis põhitöö alles algas. Kodune harjutamine, lugematuid kordasid sai kava läbi tehtud ja ikka suutsin ma kiiremini oma kükid ära teha. Loobusin õhtusest treeningust ja otsustasin hommikul varem ärgata ja uuesti algust teha. Nii saigi tehtud.
Laupäeva hommikul sujus kogu kava palju paremini. Trenn algas 9:30 ja koheselt siis selle õpitud kava esitamisega. Lõpuks, kui kord minuni jõudis, siis oli ikka päris väsimus peal. Jällegi sai pandud korralik raskus, et trenn oleks kasulik. Nii siis tuli ennast kokku võtta ja olla vapper. Peale kava ettekannet oli tagasiside. Vaatasime videolt oma sooritust. Instruktor andis soovitusi ja nõuandeid, et teha parandusi. Järgnes jällegi teoreetiline osa ja lõuna. Seekord oli pisut pikem paus ja söögiga läks ka pisut paremini. Teenindus oli kiirem. Kõht täis ja enesetunne oli hea. Kätte jõudis aeg, et oma vaim valmis panna millekski väga raskeks. Nimelt esitasime endale "väljakutse" suurtele raskustele. Kangile sai laetud uued raskused, nu ikka 2x suuremad kui enne. Rinnalt surumiseks oli 30 kg umbes ja kükke tegin umbes 47 kg. Päris läbi olin pärast. Peale suurt pingutust oli võimalus jälle tunnikese BP teha. Lihased olid päris läbi ja siis sai panna päevale pidulik lõpp ja korralikud raskused olid jälle IN. Kella 18:00 paiku koju ja uue õhtut sai sisustatud uue tracki harjutamisega. Seekord aga loosiõnn ei naeratanud. Sain õla loo ja päris raske oli. Korduseid oli palju ja muss kiire. Lükkasin lõppviimistluse jälle hommiku peale.
Pühapäeva hommikul kukkus jälle kuidagi paremini välja. Selge peaga on alati asjad teisiti. Kell 10:00 kohtusime jälle treeningsaalis ja nagu alati startisime meeldiva BP treeninguga. Lihas oli päris kange veel eelmisest päevast. Aga see ei takistanud trenni tegemast. Minu ettekande kord oli lõpus ja rahvas väsinud, seega päris hea võimalus motiveerida teisi. Jällegi oli tagasiside video vaatamisega. Esitused lähevad aina paremaks. Pikalt sai oldud jälle loengus ja peale minilõunat saime veel korra ette kanda oma kava. Selleks hetkeks olid juba kõik väga väsinud ja endalgi oli raske. Kiire tagasiside ja kola kokku. Seega võin öelda, et olen 1 sammu võrra jälle lähemal oma litsentsile. Suur töö on veel ees.