Ämari lennushow ja perepäev

Õhuväe 95. aastapäeva tähistamine oli väga suurejooneline. Palju tööd ja vaeva oi nähtud ja vaatamata halvale ilmale mis enne lõunat kohale oli tulnud, sujus päev kenasti. Peale lõunat paranes ka ilm ja suur suvi jälle käes. Inimesi oli rohkem kui rahvast ja meila Freia-Miaga väga tore päev.
    Enne oli muidugi olnud KV spordi-ja perepäev kus sai 2 päeva toredate inimestega veeta. Freia-Mia rõõmuks oli 4 suurt batuuti ja väikesed lemmikloomad. Olgem ausad kodus lapsega tegelemine ei võta mind nii läbi kui kodust eemal.
    Oli ka Freia-Mia esimene telkimis kogemus ja see talle väga meeldis. Laps magas nagu nott. Loomulikutl olid ka ilmad telkimiseks ideaalsed.
    Laupäeval oli lastele kohale lohistatud Kapten Pepu ja see tegelane ikka ruulis sajaga. Hommikul kell 11 hakkas pihta laste spordimängudega ja kella kümneni välja õhtul. Päris hea vastupidamine 30 kraadise kuumusega sedasi jännata. Lastele muidugi meeldis ka see tsirkus kuna kommi sadas iga väikese liigutuse eest. Ei tea mis see veresuhkur õhtuks olla võis mõnel aktiivsemal tegelasel. Ei jäänud ka minu väike pätakas kommisajust ilma. Mõni komm ja paar kõrrejooki ka sattus Freia-Mia kätte. Õnneks need kommid teda väga ei huvitanud, kuna pole harjutanud seda magusa söömist väga.
   Lemmik koht oli muidugi joonistamise nurk. Seal valmis 3 uhket pildikest jälle meie kunstikogusse, üks akvarellidega ja 2 pastellidega.
   Pühapäeva hommikul telklaager kokku ja lennukeid vaatama. Freia-Mia unekott ei saanudki aru, et ma ta madratsiga telgist välja lohistasin ja telgi kokku panin. Lennushow alale liikusime üsna varakult ja saime rahulikult tiiru kogu väljapanekule peale teha enne vihmasadu. Üsna pea hakkas ka tulema uudiseid sellest, et kogu Rummu-Vasalemma ja peaaegu kuni Keilani on umbes. Hoolimata halvale ilmale oli rahvast väga palju. Lennukite demod olid huvitavad ja vaatamist oli üksjagu.

 Minu väsinud Picasso

 Kitsekarjas

 Avatar 2 on tulekul

Paljudes kohtades oli võimalik ka turnimas käia. Lemmikuks osutus AN-2, mille pealt Freia-Mia keeldus maha tulema. Lendur M oli küll pisut tüdinenud näoga, sest hordides lapsi käisid An-2 juures ja sealt nad ära ei tahtnud enam minna. Huvitav kas asi oli lennukis või lenduris. Freia -Mia istus kapteni kohale ja hakkas kohe "sanga" kangutama. Näppis mõnda nuppu ka, et lennuk paremini lendaks. Hakkasin siis last ära võtma, mille peale tema.... lihtsalt lükkas mind eemale. Ei tule ära ja kõik, võisin ise ära minna aga minu "memmekas" lennuki kabiinist välja ei tulnud. Lehvitasin õuest talle ja üks rõõmus ja vägagi rahulolev tirts lehvitas mulle vast. Ise ei ulatanud õieti aknast väljagi vaatama aga istus vapralt edasi. Ronisime ka teiste lennukite peale, aga need ei olnud nii huvitavad.

 Milku ja Pätt

 "Näe lennuk"

   Poolakate MIG

 L-39

 R-44

laadapäev

külastasime Vanalinna Keskajaturgu, kuna ilm oli tuuliselt külm siis hakkasid silma seekord ainult mütsid.

seebimullibeebid

Käsitöö - "Romantiised Roosid"

Leidsin kodust ühe paki voolimismassi (paberi ja kipsi segu tundus olema) ja otsustasime sellest midagi valmistada. Rullisime laiaks ja siis proovisime mis välja tuleb. Töö käigus kujuna sellest rahakassa. Kuna tegemist ei olnud saviga siis osad pidi ühendama liimiga. Mustriks vajutasin roose, lilli, liblikaid ja taimseid ornamente. kaunistuseks lisasin veel roosiõisi, mis sai vormiga valmis teha. Värvimiseks kasutasin akvarelle. Värvi kandsin peale käsnaga. Lõpptulemusega jäime väga rahule. Freia-Mia pani juba sendid ka kassasse.
    Kui mina köögis magustoitu valmistasin, siis tema otsis käekotist minu rahakoti välja ja tühjendas seda hooleha. Põhimõtteliselt "riisuti mind rahast paljaks", kuna kassasse läksid ka eurosed ja kahesed.

muhu lugu

See "Muhu hullus" sai alguse umbes aasta tagasi kui pidime kirjutama tikkimise tunnis referaate. Teemaks oli "Lilltikand" ja juhuslikult leidsin pildi, mis jäi minu mällu ja sealt ka arenes pika peale minu lõputöö teema. Olgu öeldud, et mul pole mingit sidet Muhu maaga aga samas on see saar minu jaoks midagi erilist ja midagi mis midagi mis mind Muhuga köidab. Momendil kõnetavad ka muhu rahvariided mind kõige enam.
   Väga suureks inspiratsiooniks oli ja on Freia-Mia. Seega otsustasin, et lõputöö pühendan temale ja kuna ta on olnud tubli koolis käija koos minuga siis sai ta ka selle eest väärilise tasu.
    Lõputööks tegin 2 mütsikest. Originaalid asuvad Muhu Muuseumis ja proovisin teha nii ligilähedased kui praeguste materjalidega üldse võimalik. Muhus käisid 19 sajandi alguses tited kirikutes  nende mütsikestega, kahjuks tänapäeval ei ole enam tittesid kellel nii uhked mütsid on. Ettevõtmine tundus algul lihtne aga üsna kiirelt selgus, et olen paraja "suutäie hammustanud". Aega, energiat, higi ja pisaraid kulus rohkem kui planeerisin. Lisaks praktilisele tööle oli vaja ka kirjalik töö teha. Kogu tööle panustasin 2 nädalat öötunde (23:00 - 05:00), 2 kuud materjali otsinguid, muuseumis istumist 1 päev ja tulemuseks 2 armast mütsikest, kogemuse võrra rikkam, kohtumisi meeldivate inimestega, 60 lk pikkune lõputöö ja veel sügavam armastus oma tütre vastu. Olen lõputult tänulik talle selle eest, et ta magas öösiti kenasti ja ma sain tööd teha ja veel toredam oli see, et hommik algas tema jaoks kell 11:00. Laps puhanud ja mina puhanud.
   Lõputöö kaitsmine läks lihtsalt, pole mina veel jutuga hätta jäänud. Hinne 5 oli ka miinimum mis selle töö eest nõus olin saama. Kaitsmise oli Freia-Mia kaasas ja kui pidi demoma oma tööd, siis Freia-Mia oma modelli etteastega ajas züriil "nunnumeetri" põhja ja kogu tähele panu  oli temal. Tubli tüdruk!
   Mütsikeste juurde õmblesin kollase triibuseeliku ja eelmisest aastast oli linane särk ka olemas. Nüüd tuleb ainult edasi arendada seda rahvariide teemat. Endalegi oleks vaja kollast või oranzi triibuseelikut, särki, põlle, pätte ja laevukest. Soov oleks muidugi saada vana komplekti või vähemalt seelikut. Vanad seelikud on palju ilusama triibustikuga. Aga olen ka valmis ise tegema. Juhuse tahtel jõudiski minuni info triibuseeliku kudumise kursusest aga nüüd tuleb leida 200 üleliigset eurot selleks.
    Lõputöö üheks osaks oli fotoshuuut, et jäädvustada emotsioon. Minu rahvariided on laenutatus Salme Kultuurikeskusest. Pildistamise päev oli üks väga vahva päev, käisime kollaste seelikutega kohvikus söömas ja pärast poes ning tegime inimestel silmad särama oma päikselise väljanägemisega.